..

13 June, 2013

Ööjooks 07.06.13

Ohh, ma olen mitu päeva end kogunud, et siia midagi kirjutatud saaks tänavusest Ööjooksust.

Algas see kõige toredam osa pmst sellest, et mu tädi tuli meile. Tal oli vaja söögikott meile jätta. Samal ajal,  kui me kõik meil olime, helistas Maret. Rääkis, et nad tahaksid ka Ööjooksule tulla, aga ei saa kuidagi pärast koju. Siis esialgne plaan oli, et nad Maaritiga meile. Niisiis, kell hakkas saama pool üheksa. Läksime turuplatsile. Kuidagi vähe rahvast tundus see aasta olema. Jõudsin vahepeal oma tädist ja ta töökaaslastest pilti teha. Ja samal ajal Ööjooksu fotograaf ka pildistas neid ( miks ta mind pildile ei võinud jätta ... )

Siis helistas Maret, et nad on Rakveres. Saime siis kokku ja läksime tsillima. Ma kõigepealt kaotasin nad ära, sest Jane helistas. Tahtis oma telefoni mu kätte anda, aga ma ei saanud aru kus ta on ja jäigi asi katki . Siis otsisin jälle teised üles. Enne starti me sebisime Põhjakeskuse konna käest õhupallid ja läksime starti, kust teised jooksu/kõndi alustasid. Jaa kõik oli lahe ja vägev ( suutsime Maaritiga isegi rasedateks jääda :D ) Ilutulestiku oli vist ka. Ma seda küll ei näinud aga kuulsin, ja Vanti oli kah sellest nii ekstaasis.

Kui stardid kõik olid olnud ja inimesed olid juba osad stardi juures kurvis, siis läksime ruttu sinna kaasa elama. Igakord kui keegi tuttav oli, siis plaksutasime ja elasime kaasa. Vahepeal otsisime Billy Boy üles, kellega tegime pilti ( ahjaa, varem tegime konnaga ka ) ja siis saime kondoome...

Iganes ... mingi aeg me läksime kõik suht lahku. Maarit,Valentin ja Kaisa ( ? ) omaette ja me Maretiga omaette. Ja noh, see mis meid Maretiga tabas ( ta teab, millest jutt ) oli päris naljakas ja päris pikk jutt. Kes tahab teada, see uurigu mu käest :P

Maretiga liikusime siis finišhist raja poole ja ergutasime veel viimaseid jooksjaid. Teised kõndisid ka me taga.

Niisiis, kell oli varsti nii palju, et asjad korjati kokku ja me Maretiga hakkasime kodupoole minema. Läksime Sushi Tigeri peotelgi kaudu. Seal mingid tüübid kutsusid meid endaga kaasa ka. Üks küsis, et kes ma olen ...

Aga meie koju jõudmisest siis niipalju, et selle asemel, et koju sööma-magama minna, me hoopis istusime pingil ja rääkisime juttu.Kell oli lõpuks 2, kui me istusime köögilaua taga ja sõime.

Öösel ta sonis mulle, et ma oleksin pidanud mingite meeste, kes läksid 5 km jooksma, kotte hoidma, et ma siis oleksin saanud midagi . ( AJUVABA, MA ÜTLEN, :D )



Olin rase. Ta kuulas, mis mu laps talle rääkis. . . . . .

Sest ma olin too õhtu fotogeeniline.


Ja Maarit :) Peaksid õnnelik olema, et ma nii leebe pildi panin ... On ju ka hullemaid ...


// K .

No comments:

Post a Comment